Kas suudad endale ette kujutada, mida tähendab õues valitsev 45kraadine kuumus? Ja et päikese käes, mis läbi liivase õhu vaevu paistab, on ikka jupimaad kuumem.
Kui proovida kirjeldada, siis esimesena tuleb meelde tunne, kui teed saunas leiliruumi ukse lahti ja seisad seal ukselävel täisrõivais. Aga kerisele vett ei viska. Selline kuum ja kuiv.
Tundub päris kole? Lisa veel juurde viimsetki aruraasu võttev päike, mis sind lagipähe materdab ja tead umbes, mis see on.
Aga, aga... ikkagi tuhat korda talutavam, kui kuumus ja niiskus. Singapuris tundsin end koguaeg nagu mingi märg kalts ja kümneminutilise jalutuskäigu tulemusel olin niiske ka sealt, kust varem polnud kunagi higistanud (kõrvatagused!) ja üldse oli kogu aeg tunne nagu kogu see õhuniiskus kondenseeruks kopsudesse ja veidi aja pärast saabuks kuival maal uppumissurm.
Siseruumid on ADs muidugi konditsioneeritud, temperatuur meeldiv 24kraadi enamasti (ühistu koridoris keerasin salaja konditsioneeri nupu 15kraadi pealt 24le). Hommikul fuajeest välja astudes on esimene tunne, et "oo, täna on talutav", kaks sammu eemal tuleb meelde, et tegelikult on ukseavas ju veel puhurid täies hoos, aga juba meeter eemal ei päästa sind miski. Lapsed jäävad kohe väga tasaseks. Toimiv kasvatusmeetod?
No comments:
Post a Comment