Friday, September 17, 2010

Teenid keskmist palka? Välja tuled? Oled rahul? Tahaks rohkem, eksju?

Nüüd mõtle selle peale, et näiteks taksojuht, kes mu lapse (olude sunnil) hommikuti kooli viib, teenib 4000 dirhamit (ca 800 eurot) kuus. Oh, pole midagi viga ju, täitsa normaalne palk!

Aga nüüd mõtle selle peale, et linnas, kus ta elab, maksab ühetoalise üür aastas minimaalselt 90 000 dirhamit (1500 eurot kuus), tema saab aga endale lubada maksimalselt ühte tuba! Tavaliselt lepivad nad magamiskohaga ja maksavad ca 500 dirhamit (100 eurot) kuus. Tema pere elab tuhandete kilomeetrite kaugusel Indias, Pakistanis, Bangladeshis. Väike poeg või tütar, umbes sama vana, kui mu enda, on oma isa näinud korra elus kahenädalase puhkuse ajal. Järgmise taolise puhkuse võib see aus taksojuht endale lubada võibolla kahe-kolme aasta pärast. 1000 dirhamit kulub elamise ja säästude peale, ülejäänu saadab mees iga kuu truult kodumaale. Pere siiatoomine ei tule kõne allagi, selleks peaks palk olema kaks korda suurem.

Aga taksojuht on ikkagi rikas mees võrreldes tema kaasmaalastega siin. Nemad töötavad ehitustel - eluruum asub ehitusplatsi kõrval - komekorruseline ajutine hoone, kus ridamisi narivooditega toad, õnneks õhukonditsioneeritud, ühine pesuruum ja ongi kõik. Palka ei tea, aga raudselt kordades vähem. Üleeile oli uudistes lugu poolesajast mehest, kes kaks aastat ootavad kodumaale tagasisaatmist. Ehitusfirma, kes nad siia tõi, läks suure rahakriisi ajal uppi. Jättis palgad maksmata, mehed koju saatmata. Abiorganisatsioon käis neile kaks aastat suppi viimas ja meditsiiniteenuseid pakkumas. Eelmisel aastal koguti ramadani ajal raha, et need töölised saaksid koju midagi saata - 1000 dirhamit per nase. Eelmise nädalani ootasid kõik kohtulahendit. Kohus lubas meestel uue töö otsida (siin on tööandja vahetamine väga keeruline protsess), vanemad, kehva tervisega või muidu kojuigatsevad aga saavad lõpuks ometi kojusõidupileti. 2 aastat!

Ühendemiraatides elab 8 miljonit inimest, neist üks viiendik on emiraadid, kõik ülejäänud on sisserändajad. Migratsioonipoliitika ning kiiresti areneva kapitalismi ning sellega kaasneva tööliskonna sisserändetulemusena on siin mehi ligi kolm korda rohkem kui naisi. Sellest tulenevalt on vägistamine suur sotsialane probleem. Tihti langevad ohvriteks lapseohtu noored või kagu-Aasiast pärit koduabilised-hotellikoristajad-restoraniabilised.

Kuhu ma tahan sellega jõuda? Kõik ei ole roosamanna ja taksoga sõitmine on nagu full immersion riigi sotsiaalprobleemidesse.

Wednesday, September 8, 2010

Ramadan on labi. Elagu Eid!

Salaja soomisel ja nurga taga vee lonksude ahmimisel on selleks aastaks kriips peal. Poed teevad oma uksed lahti normaalsetel kellaaegadel - enam ei saagi sopata kella kaheksast 6htul hommikul kella kolmeni -, l6ppeb meeletute n2ljast hullunud autojuhtide s6elumine neljal s6idurajal korraga, et ruttu koju saada.

Mitte, et ramadani kombestik minu elu vaga hairiks, aga salaja s66mise l on syydlaslik mekk kyljes. Nagu oleks ma midagi kohutavalt halba teinud. Ja ma kujutan ette, et paris hirmus katsumus on me ajutist elupaika, hotellituba koristada, kui seal on 2sja valmistatud bucatini all'amatriciana't v6i l22tseseid v6i vana head tomatikastet suures 5-liitrises potis. Nii, et kahjulik m6lemale osapoolele.

Selleks korraks on ramadan siiski l2bi - j6udsime ka korra yhele korralikule iftari-s66maajale ja nyyd otsin kuskilt kohaliku kysiini kursust, et end joonelt sel teemal harida. Dieediga saab siin riigis kyll v2ga raske olema.

T2nase p2eva l6petuseks ka poe seinalt loetud t6etera: One pees only 10 dirhams!

Head tavaelu algust!